Alates Pixi saabumisest 2020. aasta novembris on see saanud osaks brasiillaste igapäevaelust ning sellest sai kiiresti üks suurimaid muutusi meie finantssüsteemis. Keskpanga loodud süsteem muutis seda, kuidas me maksame, saame ja kanname raha üle. See tegi elu lihtsamaks, vähendas kulusid ja avas tee rohkematele inimestele pangateenustele juurdepääsuks. Pix oli nii tõhus, et sellest sai etalon ka välismaal, inspireerides sarnaseid lahendusi teistes Ladina-Ameerika riikides.
Pix loodi kiiremaks, lihtsamaks ja kättesaadavamaks alternatiiviks vanematele valikutele nagu TED, DOC ja pangatšekid. Ja vähem kui nelja aastaga on see oma väärtust tõestanud; keskpanga andmetel kasutab süsteemi juba üle 170 miljoni brasiillase ja see liigutab iga kuu triljoneid reaale. Tulemus räägib enda eest.
Selle edu saab seletada selliste omadustega nagu tasuta kasutamine üksikisikutele, mis tegi selle elanikkonna seas populaarseks; kättesaadavus 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas, mis kõrvaldab pangandusaegadega seotud takistused; arveldamine sekunditega, mis hõlbustab kaubandust ja digiteenuseid; ning integratsioon finantsökosüsteemiga, mis võimaldab finantstehnoloogiaettevõtetel ja digipankadel sellel infrastruktuuril kasvada.
Pix ei piirdunud ainult igapäevaste ülekannetega. Sellest sai ka liitlane avalikus ja sotsiaalpoliitikas, aidates maksta riiklikke toetusi ja hõlbustades maksude kogumist. Vahend, mis tõi raha veelgi lähemale neile, kes seda kõige rohkem vajavad.
Pixi edu on äratanud naaberriikide tähelepanu Ladina-Ameerikas, kus finantsalane kaasatus on endiselt probleemiks. Sellised riigid nagu Colombia, Argentina, Mehhiko, Tšiili ja Peruu on uurinud või juba rakendanud Brasiilia mudelist inspireeritud süsteeme. Kõige tüüpilisem näide on CoDi Mehhikos, mis püüab jäljendada QR-koodide abil tehtavate koheste tehingute kontseptsiooni. Colombia on omakorda edasi liikunud Bre-B-ga, samas kui Argentina panustab Transferencias 3.0 integreerimisele.
Peamine erinevus seisneb selles, et Pix ei olnud lihtsalt tehnoloogiline lahendus, vaid riiklik projekt tsentraliseeritud reguleerimise ja tugeva erasektori osalusega. Paljudes Ladina-Ameerika riikides takistavad regulatiivne killustatus ja traditsiooniliste pankade võim sarnaseid edusamme. Sellegipoolest on Brasiilia mõju selge; valitsused ja keskpangad on hakanud seadma prioriteediks avatumate ja universaalsemate maksesüsteemide loomise.
Pixi areng pole peatunud. Juba praegu arutatakse Pix Internationali, mis võimaldaks reaalajas tehinguid teiste riikidega. Kui see projekt teoks saab, võiks see olla Ladina-Ameerika majandusliku integratsiooni katalüsaatoriks, vähendades rahvusvaheliste rahaülekannete kulusid, mis on eriti oluline piirkondadele, kus on suur migrantide voog.
Lisaks saavad uued funktsioonid, nagu garanteeritud Pix (integreeritud osamaksete tüüp) ja automaatne Pix, süsteemi ulatust veelgi laiendada. Need uuendused tugevdavad Brasiilia positsiooni kiirmaksete ülemaailmse liidrina.
Pix on muutnud Brasiilia finantsmaastikku, tuues kaasatust, tõhusust ja konkurentsivõimet. Veelgi enam, see on sillutanud teed kogu Ladina-Ameerikale oma maksesüsteemide ümbermõtestamiseks. Kui piirkonnal õnnestub ületada poliitilised ja regulatiivsed takistused, võime mõne aasta pärast näha integreeritud kiirmaksete ökosüsteemi, mis vähendaks ebavõrdsust ja laiendaks majanduslikke võimalusi.
Pix on näidanud, et finantssektori innovatsioon ei pea olema ainult suurte eraettevõtete käes. Kui riik, turg ja tehnoloogia kokku tulevad, on võimalik inimeste elu oluliselt lihtsustada. Juurdepääsu andmine rahale neile, kes varem elasid äärealadel, on ehk üks suurimaid pärandeid, mille Brasiilia Ladina-Ameerikale jätab.
